Puude ja põõsaste ettekande jutt
kiiremaks, siis aga nõrgemaks. Surm saabub krampide sagenedes
südametegevuse ja hingamise lakkamise tõttu.
Raagremmelgas Raagremmelga levila hõlmab Euroopa, Kesk-Aasia ja
Loode-Aafrika ning osalevila Kaug-Ida. Eestis on
raagremmelgas pärismaine. Raagremmelgas kasvab enamasti 10–20
meetri kõrguseks puuks, mõnikord jääb ka põõsakõrguseks. Tema lehed on
laiovaalsed, 3–8 paari külgroodudega. Raagremmelgas
on putuktolmleja ning põhiliselt tolmeldavad tedamesilased ja kimalased.
Puu võra on suur, tüvi peenike ja okslik. Teiste puude varjus
raagremmelgas hukkub ja soodsateski oludes ei ela ta üle 40–50 aasta. Ta
talub varju teistest lehtpuudest paremini ja on nooruses kiire kasvuga.
Erinevalt teistest pajudest ei saa raagremmelgat paljundada pistvaiadega.
Palki remmelgast ei saa ja tema puit pole kvaliteetne. . Seda
kasutatakse parkainete tootmiseks, samuti saadakse koorest musta värvi.