Sotsiaal ja õigusfilosoofia
esindab kirik.
Tunded (affectus) vs mõistus (intellectus). Eksegeedid eristasid tõlgendamisel
teksti 2 vormi: a) forme tractatus (teksti struktuur) ja b) forme tractandi (teksti
käsitlusviisi tõlgendus). Mütoloogilised süsteemdi kanoniseeruvad muutuvad nad
teoloogilisteks (teoreetilise süstematiseerimise kõrgem tase). Inimene saab
kahelda vaid iseenda olemasolus - kui ei saaks kahelda siis teda poleks olemas.
Sõda on halb aga võib olla teayud tingimuistes vajalik veelgi halvema
välitmiseks. Õiguskorra on loonud jumal pärast pattulangemist.
Ka Aristoteles mõjutas Acquino Thomast - riik luuakse selleks et kaitsta inimeste
ühiseid huvisid, samuti proovis ühendada ideed katoliku kiriku dogmadega; maist
riiki ei loo mitte inimesed vaid monarh, mis on nagu maailma loomine jumala
poolt. Riigi eesmärgiks on üldine hüve, milelle annab sisu jumala tahe.