Maailmakirjandus II (keskajast klassitsismini)
Esimene oluline humanist: Petrarca.
Ka humanismi vastuolu kätkeja. Uuris vanu käsikirju palju. Ise lasi neid ka
paljundada, kirjutas kommentaare. Tegeles tihedalt antiigiga. Cicero looming just
tema kaudu hilisemasse jõudnud. Humanism humanus, inimlik. Hakati sellega
tähistama õpetlasi, kes ei olnud otseselt kiriku teenistuses, seni kogu teadmine ja
haridus oli ainult vaimulike ala. Nüüd tekkisid ilmalikumad (mitte ilmalikud!!!)
mõtlejad. Ei tegelenud enam nii palju jumaliku ja teavliku ainesega. Humanist on ka
õpetatud ja haritud, aga ei arenda oma tegevust kiriku rüpes.
Kirikukeel oli valdavalt ladina keel. Suurem osa vaimulikust tekstist oli
ladina keeles. Tolle aja täiusliku keele staatus. Vaimse kihi rahvusvaheline
suhtluskeel. Kõik P õpetatud teosed on ldn keeles. Siin näha, et õpetatud humanist.
Selle kõrval tuleb palju esile ka neid, kes ainult olidki need, kes ainult tegelesid
antiigiga, tõlkisid, kommenteerisid