Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
nii raske tähtsaks saada kui just ajakirjanduses" (Olevik 22.1.1890). Sakala aga
arutles: ""Grazd." nõuab, et odavate ajalehtede toimetajad, kellede töösid rahvas
loeb, peaksivad ühe eksami ära tegema." Kui juba jalgrattasõitjailt eksamit nõutakse,
peaks rahvalehe väljaandmise õiguse saama ka vaid eksami kaudu. (Sakala
26.6.1896). Postimees juhtis sellele tähelepanu juba kümme aastat varem: "Kui nüüd
mõistmata mehikesed toimetajate toolide pääl /---/ rahvale teatusi võõriti seletavad,
siis on selle tegevuse tagajärg tingimata kahjulik" (Postimees 14.11.1887).
Avaliku arvamuse esindamisel tunnetasid ajakirjanikud asjatundlikkuse vajadust:
toimetaja peaks ise asjatundja olema ja tal peaksid asjatundlikud kaastöölised olema.
(Postimees 31.10.1887). Et üle saja aasta tagasi puudusid ülikoolidest veel
ühiskonnateadused, oli sellele kõige lähemal vast õigusteaduslik haridus. "Mees, kes