Marie Under
Esimesed luuletuskogud ilmusid Siuru tegevusajal, ning tõid luuletajale tuntuse. Seejärel tegi
luuletaja pöörde ekspressionistliku ajaluule poole ning hakkas tegutsema Tarapita rühmituses. Under
tõlkis ka saksa ekspressionistlikku luulet.
1933.aastal Under ja Adson uude majja elama Nõmmel.
1940.aastatel Saksa okupatsiooni ajal, ilmus luulekogu Mureliku suuga. 1944,aastal lahkusid Adson
ja Under Eestist, mindi Rootsi. 1957.aastani teatrtimuuseumis töötas., ning avaldas mitu uut
luulekogu. Ta on maetud Stockholmi Metsakalmistule.
M. Underi luulet iseloomustab tundlik ja sõnavaralt rikas keelekasutus. Ta arendas edasi luule vormi
(sonett, ballaad, legend). Gustab Suits inspireeris Underit.
Siuru Printsess ja ajalaulik.
August Gailit nimetab Underit Noor-Eesti puhkema läinud õieks tänus tema pamfletile Sinises
tualetis daam. Kõige siurulikum luulekogu: Sonetid(1917). Tema loomingus paistab silma uudne ja