Teatrilugu
sisseseadega kui ,,Vanemuises", ja kevade 1882. aastal algasin ehitama. Juulikuu
alguseks 1882 oli minu teatrimaja valmis. Kutsusin ka kirikhärra maja õnnistama,
kuid kirkhärra ütles: ,,Põrgu ja pagana maja ma ei õnnista."
Toilast sai estofiilide kogunemiskoht ja teatrikeskus. Siin mängiti Koidula, Jakobsoni,
Kunderi jt teoseid. Kui teatrimaja 1901. aastal maha põles, ehitas Siimon uue kivist
teatrihoone. Niisuguseid ettevõtlikke mehi oli aga teisigi. See näitas suurt teatrivaimustust,
mille kutsus esile Koidula teater.
Seoses näitetruppide arvu kasvuga ning traditsiooni tekkimisega suurenes vajadus ka uute
näitemängude järele. Näidendite kirjutamine ja mugandamine muutus järjest populaarsemaks
tegevuseks ning seda kinnitavad ka trükitud teoste arvud: 1870. aastatel u 20, 1880.aastatel u
40 ja 1890. aastatel u 60 näidendit. Kerkis esile palju uusi harrastusnäitekirjanikke, kellest
enamik sai kuulsaks vaid ühe või kahe teosega