Linda Kaljundi artikli "Performatiivne pööre" kokkuvõte ja analüüs
põlvnemisest ja süstemaatikast) ning mõeldes oma „LIVH“ kogemuse peale, pole keeruline
märgata lavastuse nn antropoloogilist performatiivsust, mille uurimiseks lavastus rohkelt
ainest pakub.
Kokkuvõtlikult saab Linda Kaljundi artikli kohta öelda, et tänuväärne on see, et
tegemist on kaasaega vägagi arvestava käsitlusega ning kuigi autor ei keskendu siin niivõrd
teatrile, pakuvad mainitud teooriad siiski võimalusi rakendamiseks ka teatriuurimises, aidates
nähtavale tuua neid nüansse ja aspekte, mis väga teatrikeskse lähenemisega ehk märkamata
jääksid.