Mati Unt ja Nüüdisteater
üldpilti uusi värve ja varjundeid.
Endiselt domineeris kujunditega rikastatud realism koos psühholoogilises võtmes
näitlejatööga, mida sobiks nimetada modernrealismiks. Täiesti omapäraseks nähtuseks on
Merle Karusoo sotsioloogiline elulooteater. Tugevnes postmodernistlik teater, kus saab
eristada vähemalt kaht suunda: a) teatraalne, mängu esiletoov ja uuriv suund, mille juured
ulatuvad 1960ndate teatriuuendusse; b) moodsaid tehnoloogilisi vahendeid kasutav ja eri
kultuuridest pärinevaid elemente ühendav suund. Oma koha on võitnud võrukeelne teater, mis
ammutab ainet lõunaeesti kultuuriloost ja kasutab rahvapärimusest laenatud teatrivõtteid.
Vahejooned pole siiski kuigi teravad. Päris sageli ühendatakse iidset ja moodsat, näiteks
rakendatakse arvuti- ja videotehnika vahendeid müütidele ja folklooridele. Siin võib näha
sarnasust kirjanduses levinud etnofuturismiga.
2.4 SUVETEATER