Eesti kirjanduse ajalugu II kevadsemestri konspekt
Düstoopiline mudel selge.
Ühiskondlik, varjatud-poliitiline kiht olemas. Samas kasutatakse Piibli tekste ära ja antakse suurem mõõde asjale. Kaalepi
näidendite puhul võib silma torgata, et Brechti mõju olemas, brechtilikkus sobib Kaalepile rohkem kui mõnele teisele. Mati Unti
Phaeton, Päikese poeg 1968 ei saa pööraseks teatrisündmuseks, aga mingi sissejuhatus teistmoodi draamasse siiski saab tehtud.
Selle lavastab peanäidejuht Kaarel Ird ise. Unt ühendab kõige paremini teatriuuenduseideoloogiaid ja kirjutusviise. Until
mütoloogiast pärit lugu, töödeldud mitmel moel. Varaseid märke kujunevast noorsookultuurist. Edasi tuleb 1969
"Tuhkatriinumäng" (Rummo) - uued näidendid tinglikud ja maailmu loovad näidendid tahavad rääkida kõigest. Räägibki kõigest.
Tõlgenduses välja toodud seost Hamletiga. Hamletklik tüüp prints oleks. 1968 Pseudopus - avalikkuse ette 80. Mudelsituatsioon,
irooniline ja sarkastiline ühiskonnamudeli tõlgendus. Poliitilised tõlgendusvõimalused