NÕUKOGUDE KULTUURIPOLIITIKA JA TEATRIELU
loomust (Holderness 1992: 5; Worthen 1992: 146); Euroopa kultuuriloo taustal on
leitud, et nende maade puhul, kus ajaloolises plaanis langesid kodanlikud
kultuurihuvid ühte rahvuslike vabastusliikumistega, on mõistel rahvuslik teater
iseenesest poliitiline tähendus (Barker 1992: 19–20). Viimatiöeldut võiks
laiendada ka eesti teatrile, kuigi meie kultuuriruumis ei ole poliitilise teatri
mõistet üldiselt kuigivõrd kasutatud. Lähtudes saksa teatriteoreetiku Fischer-
Lichte määratlusest, mille järgi on poliitilises teatris ühiskondlike ja globaalsete
probleemide käsitlemise kõrval sama oluline lavastuste uudne esteetika (Pesti
2009: 6), on 1960.–1970. aastate eesti teatriuuenduse taustal poliitilisi aspekte
leitud näiteks Evald Hermaküla ja Kalju Komissarovi lavastustest (vastavalt Paul
Kuusbergi romaani alusel sündinud „Südasuvi 1941”, 1970, ja filmi „Nürnbergi
protsess” lavatõlgendus „Protsess”, 1975). 1960