Eesti teatri ajalugu 1 osa (kuni 1940)
maailmaklassikat ja moodsaid autoreid (Sciller, Molere, Wilde, Shaw). Kuid koha
repertuaarides (Estonias, Vanemuises) säilitasid ka vanamoodsamad jandid
Eesti teatrisse tõi muutuse 1929. aastal lavale jõudnud Raudsepa ,,Mikumärdi", mis tõstis
taas ausisse kodumaise näitekirjanduse ja külaelu kujutamise laval. Samuti hakati
lavastama eesti kirjandusklassika dramatiseeringuid (Luts, Tammsaare), mida saatsi
samuti suur menu publiku hulgas. ,,Vaikival ajastul" nõuti ka teatritelt rohkem postitiivse
elu kujutamist, mis tõi kaasa eepilised ajalooteemalised vabaõhunäidendid (Adson,
Visnapuu). Vabariigi lõpuks oli eesti draama osakaal tõsunud repertuaarist ligi 40%.
17. Modernistlikud suundumused 1920. aastate teatris. Paul Sepp.
Esimese sammu astus uuenduste Pinna, lavastades Draamateatris oktoobris 1919. aastal
Oscar Wilde'i "Salome". Lavastusest sai sentsatsioon, millele aitasid kaas Vabbe
modernistlik lavakujundus, Partsi tantsuplastika ning massistseenide
annaabi.ee 
