Minu veetlev leedi
näitleja Linda Rummo ja Tööpunalipu ordeniga autasustatud Riikliku Akadeemilise
teatri Estonia operetisolisti, suurepärase koomikutrollide(ja mitte ainult !) esitaja
Endel Pärna. Tulemuseks oli erilaadne, uudne lavastus, kus süna ja vokaal toetasid
teineteist, andes ja kandes vaatajateni teose ja lavastaja mõtete-taotlusi. Isegi
minusugune rikutud enda arvates üht-teist maailmateatrilavadel juba näinud ja
kogenud teatritegelinski, tunnistas et oo-jaa, oo-jaa! Ka "Estonias" on võimalik
midagi enne olematut muusikalavale tuua. Jääb vaid lisada, et lavastus oli ülimenukas
ja teos püsis repertuaaris aastaid.
Möödus umbes veerand sajandi. Mul oli au töötada Vanemuise teatris, kus lavale
jõudis sama luhu ning lavastaja pakkus millegipärast Henry Higginsi rolli mulle. Kas
13
ma ei tahaks seda mängida? Edeva näitlejaning enesekeskse inimesena ei leindunud