Mihkel Muti looming
"Kerge meel" (1988).
Kirjanikuna leidis tähelepanu novellikogu "Fabiani õpilane" (1980; F. Tuglase
novelliauhind "Õpilase Fabiani" eest), mille põhiosa, Fabiani-novellide tsükkel,
ühendab eesti kirjanduse jaoks uudselt kunstiharitlase teema ja eneseiroonia.
Esikkogule iseloomulikud irooniline seltskonnakriitika, hüperboliseeritud ja
grotesksed tüübid, kunsti- ja haritlaselu veidruste kollektsioneerimine saadavad ka
novellivihikut "Mehed" (LR 1981) ja osaliselt selle ainesele tuginevat teatriteemalist
rom-i "Hiired tuules"(1982).
Pööret suurema "eluläheduse" suunas tähistab romaani diloogia "Keerukuju" (1985,
Lng 1984) ja "Kallid generatsioonid" (LR 1986), mis hindab mehe seisukohalt abielu
ja lahutust ning abielu kui institutsiooni väljavaateid. Kogu "Vana Fabiani nutulaul"
(1988) sisaldab diloogia teise osa taastrüki kõrval valiku novelle.
Romaan "Pingviin ja raisakass" (1992) vaatleb nukra irooniaga "väikese inimese"
annaabi.ee 
