Üldine Teatriajalugu II
Publik pidi tegelase
käekäiku ja olemust tunnetama. Tahtis näidendi tegevust publiku kogemusele lähendada.
Traditsiooniline publik ei suuda laval näidendi sündmusi siduda tegeliku eluga. Draamateatri idee
toetab passiivset vaatajat, eepiline teater sunnib vaataja võõristus-efekti kaudu kriitilisele ja
objektiivsele positsioonile. Võõristus-efekt: sündmuste, tegude ja tegelaste võõraks tegemise
protsess, piisava kriitilise distantsi loomine publiku jaoks.
Brechti loodud teatrisuund, mille eesmärk oli mitte lasta publikul minna loo sisse ega arvata, et
laval toimuv on päriselt. Selleks kasutas ta võõritusefekti, mis väljendus selges loo lineaarsuse
järgimises, ning realistlike stseenide vahel esitatavates seletatavates märkustes kas siis
loosungite või vahelaulude ehk songide näol.
13) Norra rahvusliku teatri areng 19.sajandil oli Norra Taani mõju all, oli autonoomne.
19.sajandi keskel iseseisvusliikumine. 1849