Vana-kreeka teater
Loosiga
valitud zürii määras esimese, teise ja kolmanda auhinna. Auhinnad olid rahalised ja ilma ei jäänud neist
ükski võistleja. Sageli jäi see võistlus näitemängu ainsaks esituseks, kuid paremaid näidendeid kanti ette
ka hiljem. Selleks ajaks peatati äritegevus ja lasti vangid vabaks. Kaasa lööma saabus ka hulgaliselt
külalisi. Selleks, et ka kõige vaesemad kodanikud etendusele saaksid tulla, hakati Periklese ajal (u. 450-
430 a. e. Kr.) neile teatriraha maksma. Teater oli avatud ka naistele. Teatrisse tuldi kogu perega juba
varavalges. Kaasa võeti söök, orjad. Iga vaatajate grupp istus eraldi. Aukülalised istusid esimeses reas.
Näitlejaid, kelle mäng publikule ei meeldinud, loobiti vahel toidu või isegi kividega. Näitlejad kandsid
laval maske ja olid alati mehed. Mehed mängisid ära ka kõik naiste osad. Teatri tegemine oli kallis lõbu.
Tavaliselt määrasid linnaametnikud mõne jõuka sponsori, kes aitas kanda etenduse kulutused.