Üldine Teatriajalugu I
See on see hädavajalik miinimum teatri
eksisteerimiseks. Ei saa olla etendust ilma vaatajata. Lavastaja on teatris uus ja mõnes mõttes
kõrvaline figuur. Traditsioonilise teatri mõttes on lavastaja nagu kõrvaline isik. Lavastaja on
haritud vaataja, keda on pannud nördima talle näidatava teatri olemus. Peab lülituma etendusse ja
muutma seda nii, et see ei tekitaks nördimust. Lavastaja on teatris juba kriisifiguur. On nagu
teatri appikarje. Lavastajateatri teke on 800 saja aastase teatriprotsessi tulemus. Lavastaja ei
tekkinud teatrisse juhuslikult, ta tekkis seaduspäraselt.
Tants on väga lähedane nähtus teatrile, on teatri aluseks (ida teater tantsul baseerub, lääne
teatrit alati tõmmanud kirjanduse poole kehtib dramaturgi ülemvõim). Selleks, et tants oleks
teater, peab ta olema vaatemänguline, sisaldama endas mingeid etenduse elemente, et saaks teda
nimetada teatriks. Keskaegses teatris teoreetiliselt olid kõik osavõtjad. Keskaegne teater ei eelda