Teatriteaduse alused (kordamisküsimused)
Näitlejad püüavad elumaterjali
lavale tuua elutruult, pöörates tähelepanu miimikale, häälele jne.
Rezii lavastuse või filmi kunstiline juhtimine, plaan.
Draamakunst kandub teatrilavale nii: näidendi autor > näidendi tekst > lavastaja/trupp > lavastus/etendus >
vaataja. Teksti tähendus jõuab vaatajani läbi teatrimärkide kombinatsioonide etenduse tähenduses.
Lavastajaeelne teater varasem dramaturgia ega teatripraktikad ei eeldanud lavastaja funktsiooni.
Klassitsistliku teatri etendamispraktikad olid tugevalt normeeritud (mitte remarkides, vaid konventsioonides
seisnes). Klassitsistlik teater oli tekstitäpne, keskendus retoorikale ja dokumentatsioonile, selle näitleja mäng
oli kodeeritud (zest, miimika, intonatsioon), kus rolli ei elatud iga kord läbi; olid esinäitlejad; lavapilt vastas
üldskeemile (suured lavasõbrad otse laval kommenteerimas), samas polnud läbitöötatud lavakujundust, see oli
annaabi.ee 
