Teater läbi oma ajaloo
kultuuritarbijad, kellel puudub omaalgatus ja tegevusvabadus (Kangilaski 1998). Teatripoliitika
puhul kehtivad enam-vähem samad tunnused ka täna: kui räägitakse teatrist, siis mõeldakse
selle all tavaliselt mõnda riigi- või munitsipaalomanduses olevat kutselist teatrit,
finantseerimine on endiselt maksimaalselt tsentraliseeritud ning eraalgatust teatri tegemisel peab
Kultuuriministeerium meeles hea sõnaga, mitte aga eriliste majanduslike toetustega. Seega võib
ka tänast teatripoliitikat defineerida monarhistlikuna.
Kasutatud kirjandus
"Lühike teatriajalugu" Phyllis Hartnoll
"Inimene,ühiskond,kultuur"HelmutPiirimäe
"EE 5"
"EE 9"
8
9
10