Üldine Teatriajalugu II
intonatsiooni kasutamist, mis peab moodustama harmoonilise tasakaalu; keel koosneb mõtte ja
keele viperustest, koosneb sõna võimetusest; keel on sõnaimpotentne; teater ei tohi koosneda
dialoogist, kui on, siis ei tohi olla enne kirja pandud, peab sündima laval; teatrikeel peab olema
iseomane teatrile, sõna pole primaarne.
Näitleja, lavastaja: näitleja on esmatähtsusega element, aga isiklik initsiatiiv on talle keelatud;
lavastaja on autonoomne kunstnik, teatriloomingu lähtepunkt; ei leia vastuolu lavastaja ja autori
vahel, seal vahel on looja; pöördub totaalse inimese poole; üheaegselt eitab psühholoogilist ja
sotsiaalset inimest; teater peab olema totaalne etendus, sealt jõuame julmuse teatrini; julmuse
element on iga etenduse alus, ilma selleta ei saa teha; metafüüsikat tuleb naha kaudu pähe
taguda!; julmus on kõik see, mis tegutseb; tegevus, kus julmus on viidud äärmise piirini; julmust
annaabi.ee 
