Eesti teatri ajalugu 1 osa (kuni 1940)
(1935). Ka Rakvere teatrimaja püstitati veel iseseisvuse päevil, kuid selle trupp alustas
1940. a. sügisel juba okupatsioonioludes. Meenutagem, et Viljandis, Valgas ja Rakveres
oli tollal veidi üle 10 000 elaniku, Võrus ja Kuressaares kõigest 5000 ümber. Üksnes
Narva oma rohkem kui 20 000 elanikuga kuulus samasse suurusjärku Pärnuga, mis oli
saanud teatri juba kaks aastakümmet varem. Euroopa üldises pildis oli nii tihe võrk nii
väikeste teatrilinnadega suhteliselt haruldane. Organisatsiooniliselt jätkus teatrielu
alusseltside toel. Ka uued teatrid, eriti väikelinnades, arenesid välja mõnest vanemast
seltsist või liitusid sellega. Sageli valdas selline selts linna ainsat kõlbulikku
esinemispaika. Tuttavad pinged seltsi ja näitetrupi vahel kordusid aeg-ajalt, sest ikka
kippus seltside maitse olema väikekodanlikum, kommertslikum, lõbujanulisem kui
teatritegijatel.
26. Teatrielu nn vaikiva oleku ajal (1934-1940)
annaabi.ee 
