NÕUKOGUDE KULTUURIPOLIITIKA JA TEATRIELU
Jälle pöörduti maailmaklassika, samuti vene dramaturgia väärtteoste poole. 1948–1953
tegutsenud GITISe eesti stuudio andis 24 lõpetanut (Ita Ever, Silvia Laidla, Jaanus Orgulas,
Kaljo Kiisk, Ervin Abel jt.). 1954. aastal jõudis vaatajateni hoogsa lustmänguna Lutsu
„Kevade”, mis paljuski tugines noortele lavajõududele ja seda mängiti kokku 8 aastat, andes
ca 200 etendust, nii et Jaanus Orgulase Toots ja Ervin Abeli Kiir muutusid aga tõelisteks
teatrilegendideks.
Oluliste lavastajanimedena kerkisid esile Kaarel Ird, Ilmar Tammur ja Voldemar
Panso. Irdist sai 1955. aastal kolmeks aastakümneks „Vanemuise” peanäitejuht,
Panso lõpetas 1955 esimese eesti diplomeeritud lavastajana GITISe ja tema
läbimurret senise režii stampide kõigutajana tähistas Draamateatris tehtud
diplomilavastus, Tammsaare „Kuningal on külm”.
Kümnendi keskpaiku esietendusid selsamal laval Tammuri suurejoonelised,
annaabi.ee 
