Ekspressionism luules ja draamas
(Mees, Tööline), kes tihtipeale käituvad nagu marionetid. Eelistatult kujutatakse põlvkondade
vastuolusid ja klassikonflikte. Tegevuseaeg ja ruum on enamasti abstraktsed. Stiili
kujundavad järsud kontrastid, ekstaas ja paatos. Peategelase pikad lüürilised monoloogid
vahelduvad lühilauseliste telegrammistiilis dialoogide ning suurte massistseenidega. Juba
tekstis etendavad tähtsat rolli visuaalsed teatrikujundid.
Ekspressionistlikele teatrilavastustele on tunnuslikud teravad rütmid, massid ja kõnekoorid.
Näitlejate liigutused on järsud ja nurgelised, kõne paisub sosinast karjeiks. Lavakujunduses
mängitakse valguse ja varju ning värvikontrastidega, tinglikkust suurendavad
ebasümmeetrilised vormid ja viltused jooned.
Saksa teatris sai ekspressionism alguse Walter Hasencleveri näidendiga ,,Poeg", mis