Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus
Itaalia koomiline ooper, eriti intermezzo ja seejärel opera buffa, levis tänu itaalia ooperitruppidele kiiresti kogu
Euroopas.
Järgmised olulised uuendused opera buffas tegi Mozart, tuues sellesse zanrisse ka opera seriale iseloomulikke tegelasi
(näit. Krahv ja Krahvinna ,,Figaro pulmas") ja väljendusviisi. Mozarti-aegsed kuulsad o.b autorid olid ka Paisiello
(,,Sevilla habemeajaja" 1782, hiljem 19. sajandil kirjutas samal ainestikul Rossini) ja Cimarosa (,,Salaabielu" 1795).
Itaalia teatrikorraldusest
Itaalias juhtis teatritruppi impressaario, kes üüris enda käsutusse teatri, koostas trupi ja tellis ooperid. Itaalias on aasta
jooksul kolm hooaega e. stagione't. Need kujunesid välja juba 17. sajandi teisel poolel, vastavalt kirikukalendrile:
esimene oli sügisest kuni advendini, teine algas pärast Kolmekuningapäeva ja kestis kuni paastuajani siia langes ka
karnevaliaeg, kus oli mitmesuguseid pidustusi, sealhulgas ka ooperietendusi, oli eriti rohkelt. Kolmas algas pärast
annaabi.ee 
