Üldine Teatriajalugu I
traditsiooniline, hakati kasutama teatris ,,ajaloolise" kostüümina. Kostüüm klassitsistlikus teatris
oli vaid kaunistus, kehakate, mis ei kandnud endas mingit märgilist tähendust. Voltaire ajal oli
aga palju muutunud. Ta kirjutab näidendeid, kus on erinevad ajastud, rahvused jne. Iga sellise
näidendi puhul ka Voltaire näitlejad otsivad midagi spetsiifilist. Nagu ettevalmistus tulevaseks
lavastajateatriks. Annab aru, et maailmas on erinevad stiilid, keeled, ka teatrikeeled, mida on
vaja tundma õppida. Voltaire klassitsism on valgustuslik klassitsism.
Esmakordselt teatriajaloos ilmub vaataja ette neist täiesti eraldatud ja väga selgelt ja kindlalt
piiritletud ruum. Nö lõuendit tuleb hakata nüüd täitma eri värvidega jne, pidi alluma uutele
reeglitele, sest pidi millegagi täitma. Pidi tekkima elu illusioon. Teater püüdles üha suurema
illusoorsuse poole, vajadus sellise illusiooni poole tekkis siis, kui lavalt koristati ära vaataja.
annaabi.ee 
