"teatriillusoooni" - 1 õppematerjal

20. sajandi teatrivoole

sujuvamad, ent siiski väga stiliseeritud. Iidsed noh- ja kabukiteater õitsesid edasi 20. sajandi Jaapanis (raamatust „Lühike teatriajalugu“, Phyllis Hartnoll). William Butler Yeatsi (1865 – 1939) noh-teatri mõjulisi näidendeid: „Haukakaevul“ „Emeri ainus armukadedus“ (1919) „Cuchulaini surm“ (1939) Saksa eepiline teater Rajajaks Bertolt Brecht (1898 – 1956), eelkäijaks lavastaja Erwin Piscator. Brechti „võõritusteooria“ (Verfremdungseffekt) sisuks on teatriillusoooni lõhkumine erinevate tehniliste meetoditega, et sel teel takistada publikut näidendiga emotsionaalselt kaasa minemast. Ainult siis, arutleb ta, võivad vaatajad etendust ning algmaterjali hinnata objektiivselt ja mõistusega (vastandumine aristoteleslikule intriigi- ja katarsisedraama põhimõttele). Brechti näidendeid: „Ema Courage ja tema lapsed“ (1937 – 1939) „Galilei elu“ (1937 – 1938) „Hea inimene Sezuanist“ (1939 – 1942) Ameerika sotsiaalpsühholoogiline draama