Teatriteaduse alused (kordamisküsimused)
sündmuslikkust (etendus kui elav akt, mille osalised oleme). Analüüsi alus ja lähtepunkt on üksiku vaataja taju
etendusest. Tajutakse kahel põimuval tasandil, mis mõlemad toimuvad tegelikkuses:
- Kontseptualiseeriv taju tajun objekti, andes sellele juba mõistelise tähenduse. Seostub semiootilise
mõõtmega. Objekti respekteerimine tajun objekti spetsiifilisi materiaalseid omadusi nii, nagu nad
ilmnevad. Seostub performatiivse mõõtmega.
Teatrifenomenoloogiat on komplementaarne vaateviis nagu semiootika. Teatrilaval olev fenomen (näitleja,
rekvisiit vm) on ühtaegu lihtsalt tema ise ja ka materiaalne objekt ning samas ka semiootiline märk, viidates
millelegi muule.
Geneetiline analüüs (Féral) pööratakse tähelepanu lavastuse tervikule loomeprotsessile ja arengule etenduse
mängimise ajal. Mis valikud tehti lavastades? Mis probleemid, kõhklused ja eriolukorrad esile kerkisid?
Kuidas sündis näitleja roll
annaabi.ee 
