Rahvuslik liikumine 19. sajandil
Peakomitee ja abikomiteede
iga-aastasi suurkoosolekuid hakati koosseisu esinduslikkuse ja arutelude tähtsuse tõttu nimetama
koguni "esimeseks Eesti arlamendiks".
Murranguliseks kujunes 1872. Aasta, mil moodustati tervelt 54 Aleksandrikooli abikomiteed.
Abikomiteed olid rahvusliku liikumise kohalikeks keskusteks. Neisse koondusid ärksamad
tegelased, kes organiseerisid annetuste kogumist ja korraldasid selleks mitmesuguseid üritusi,
nagu näitusmüügid, kontserdid, teatrietenudes, pidu-ja kõneõhtud. See tegevus mõjus nagu
laulupidu- viis inimesi kokku ja liitis neid ühise esmärgi nimel.
7. Laulupidu
1869. aastal kroonis Jannsen oma elutööd Eesti ajaloo ühe tähtsündmusega, milleks oli I
üldlaulupidu. See pidi olema pühendatud pärisorjuse kaotamise 50. aastapäevale.
Laulupidi kujunes suureks üksteiseleidmiseks. Kokku said sajad rahvuslikult meelestatud
annaabi.ee 
