Üldine teatriajalugu I sügis
Alles 16.sajandil ilmusid originaalsed veidrikud, kes hakkasid
koguma farsiraamatuid, neid trükiti ilmusid kollektsionäärid. Farss oli üks müsteeriumielement,
aga ei sündinud sellest, oli vaid esindatud ühe elemendina. Sündis ammu enne müsteeriumi. Nimetus
farss tuleneb 7.sajandist ladina kirjandusest farsa: epistolo cum farsa kiri täidisega, farsa siis
täide. Farsa oli kanooniline tekst. Ilmselt levis pärast 12. sajandit see ka teatud teatrietendusteni.
Farsi sisuline külg: kas farss naeruvääristas või imetles pahesid? Kas see oli moraali poolt või vastu?
Farsi aluseks ikkagi kristlikud ideaalid. Farssides on näha püüdu igas inimeses leida midagi halba
tegeleb nagu inimese langenud loomusega. Tihtipeale muutub see sooviks määrida ükspuha mis
voorus ei ole olemas vooruslikke inimesi. Omane on kibestumus. Totaalne mitteuskumine
inimesse, võimesse teha head jne. Kelmuse ülistamine. Iga kelmi kohta tuleb veel suurem kelm,
annaabi.ee 
