Teatrilugu
Viljandi oli Tartu kõrval teine väga rahvuslikult meelestatud paik sealses eesti seltsis Koit
(asustatud 1872) lavastati juba järgmisel aastal Koidula ,,Säärane mulk". Naistegelasi
mängisid siin naised ja ka karjapoiss Jütsi esitas keegi noor tüdruk väga naljakalt. Lavastus ise
olevat mõjunud elulähedasemalt kui Tartus.
Näitemänge esitati ka Tallinnas, kuid need olid läbipaistvalt moraliseerivad ja ei huvitanud
publikut eriti. Ka polnud Estonias ühtki teatrientusiasti, nii jäigi teater seal üsna harvaks
nähtuseks. Estonia kujunes pigem skandaalse kuulsusega klubiks, kus käidi peamiselt
napsitamas ja kaarte mängimas. Etenduse ajal võis tihti näha vaatajaid saalis ringi jalutamas ja
suitsetamas ning tavatu polnud seegi, kus astuti näitlejatega sõnavahetusse või käsikähmlusse.
Tallinna eestlaste seltsielu kandus hiljem 1877. aastal asutatud Lootuse seltsi, kus tegeldi
aktiivselt ka teatrikunstiga.
1870