Eesti kirjanduse ajalugu I
"Äripäev: Pildikesed Paunverest" (1924)
"Tootsi pulmast" sisukam ja kontsentreeritum, dünaamiliselt vahelduvad pildikesed surutud
lühikestesse peatükkidesse. Tegevus ei liigu, toimub paar nädalat hiljem Tootsi pulmast. Tervikuna
jääb "Äripäev" põgusaks episoodide reaks, kõik otsad järjelugudele vastavalt jäävad lahtiseks.
"Äripäeva" ja "Sügise" ilmumise vahel tegeles Luts intensiivselt "Kevade" muutmisest
filmistsenaariumiks ja teatridramatiseerunguks.
"Sügis" (I-1938, II 1987)
"Uusi pildikesi Kevadest" (ilmus 1942-43) neli juttu.
"Talve" käsikiri ilmus lagedale 1993. aastal, Lutsu autorlust eitatakse, kuid kahtlused jäävad alati
rippu.
Hinnanguid Lutsu jutustustele hakkas 20-ndate lõpul mõjutama üldine ebasoodne kirjanduslik taust,
agulikirjanduse kuhjumine, linnaelu pahede olmerealistlik üleekspluateerimine. Lisaks
proosaloomingule veel üksikud lühijutud ja paarsada vestet. Mälestustesari.