Üldine Teatriajalugu I
Goethe eelistab sünteesi nendest kahest. Kandis endas
rezissuuri iva, Wilhelm Meister mängib Hamletit, võtab Hamleti monoloogid, ei oska Hamleti
sisevõitlusega midagi peale hakata. Tegelase sisemised vastuolud häirivad teda. Mõistab, et
ainult nende tugevate stseenide omandamine ei ole õige rahva maitsele vastutulek, peab
keskenduma tervikule. Lavastaja peab mõtlema terviku peale, näitleja mõtleb oma rollile ja
tervikut ei näe. Terviku omandamine tähtis teatriarengu seisukohast.
Weimari teatri direktorina proovis kõike seda ka praktikas rakendada. Lõpuks eemaldus
teatrist. Otsib sotsiaalselt kaalukat stiili, mis ei oleks vastuolus tema seisusega. Selleks stiiliks ja
mille ta leiab on klassitsism. Langeb ühte Goethe uuenenud vaadetega. Loob lõpuks oma
klassitsismi tüübi (Weimari klassitsism). Pidas oma klassitsismi kõige täiuslikumaks üldse, tema
idee minna tagasi antiiki. Tõmbas endasse seda vanakreeka/antiik vaimu selgus ja lihtsus.
annaabi.ee 
