"teatriajas" - 1 õppematerjal

NÕUKOGUDE KULTUURIPOLIITIKA JA TEATRIELU

35 Vanameistrite staatusesse jõudnud Voldemar Panso ja Kaarel Irdi 1970ndate olulised lavastused sündisid tavapärasemas ja psühholoogilisemas laadis, kuigi ka sinna imbus ajastuomast kujundlikkust – olgu sellekohaseks näiteks Panso lavakooli V lennu diplomilavastused „Täna mängime „Seitset venda”” (1971) ja „Mikumärdi” (1972) ning juba mainitud „Tants aurukatla ümber” või Irdi loomingust minimalistliku vormiga „Naistelaulud” (1977). Uuendusega samas teatriajas, 1969. aastal Noorsooteatris esietendunud Oskar Lutsu „Kevade” Panso dramatiseeringus ja lavastuses üllatas tavapäratult lüürilise põhiheliga, tähistades tunnetuslikku nihet Lutsu senise, pigem koomilises võtmes lava- lugemise taustal. 1970. aastal sai Pansost juba mõnda aega kriisis vindunud Draamateatri peanäitejuht. Märkimisväärset osa tema 1970ndate lavastustest – nii Noorsoo- kui Draamateatris – kandis eestluse teema, näiteks Tammsaare „Tõe