Teatriteaduste alused
selgelt isikupärase üle. Tuleks vältida "tüübi" kasutamist negatiivse hinnanguna - kui
tüüptegelase lihtsustatus ja skemaatilisus on taotluslikud, ei saa kirjanikku andevaesuses
süüdistada. Draama ajaloo rikkalik tüübigalerii on tänapäevalgi tüüptegelaste loomise
ammendamatu varamu. Teatritraditsiooniga seoses kõneldakse teatraalsest maskist ja
ampluaast - need on tüübiga ligidalt seotud mõisted (vt. Théâtre. Modes d'approche
1980:182). Teatriajaloolised tüübid (maskid) on näiteks antiikkomöödiast pärinev miles
gloriosus (hooplev sõdur), commedia dell' arte Arlekiin ja Pierrot, klassitsistliku komöödia
teener jne. Sageli esindab tüüptegelane mõnd sotsiaalset kihti või gruppi, eriti poliitiliselt
aktsentueeritud probleemiasetuse korral (näiteks eesti sõjajärgse draama (A. Jakobson, J.
Semper jt.) kulakud-keskmikud-kehvikud, keda paraku küll karakteritena välja pakuti).
Mask