Üldine Teatriajalugu I
Tolstoil on hoopis vastupidine meetod.
Tolstoi autorina näeb, teab kõike, tungib kangelase kõige sügavamatesse mõtetesse,
motiividesse, ükski tema tegelastest ei saa tema eest midagi varjata. Dostojevski kroonik näeb
väliseid külgi mitte salajasi motiive. Ehk ta viibiks nagu mingisugusel teatrietendusel, mille ta
pärast üles kirjutab.
Tema teosed olid ülimalt teatraalsed, aga ta ei kirjutanud näidendeid. Ometi võime rääkida
temast kui kõige teatraalsemast kirjanikust. Miks ta ei kirjutanud näidendeid talle ükskord
pakuti, et ta ühe enda romaani dramatiseeriks, selle peale ta ütles, et ühe zanri tegevust ei tohi
kanda teise zanri (siin: romaani näidendisse). Seega, ta polnud nõus, tema arvamusel pole
objektiivne vaid subjektiivne tähendus. Tema enda jaoks eksisteeris siin mingi ületamatu
takistus. Ta nagu teadis, et tema romaanidel on mingi absoluutselt erinev loomus kui
draamateostel
annaabi.ee 
