EESTI LOODUSKIRJANDUSE LUGU
kondlikest protsessidest – nagu looduskeskkond isegi ei ole mingil moel
inimtegevusest eraldi seisev nähtus.
Lood lähemast loodusest
Eesti looduskirjanduse lugu algab vanemate kooliõpikute ja kalendri-
kirjanduse ning muude perioodiliste väljaannetega. Piiri tõmbamine
toonaste õpikute ja laiemalt rahvavalgustuslike lugemisraamatute vahe-
le ei ole ilmselt üheselt võimalik ega isegi otstarbekas. Sama raamat võis
korraga täita mitut funktsiooni, olla ühtaegu nii teatmeteoseks, õppe-
vahendiks kui lihtsalt põnevaks lugemiseks. Siinkohal peatugem vaid
mõnedel esinduslikumatel varase kooli- ja teatmekirjanduse näidetel,
milles looduskirjeldustel on oluline osa.
Jakobsoni 1867. aastal ilmunud "Kooli Lugemise raamatu" esimesest
osast kujunes 19. sajandi teisel poolel üks populaarsemaid eestikeelseid
raamatuid; teosest ilmus kokku viisteist trükki (viimane neist 1906. aas-
tal). Õpiku esituslaadi iseloomustades on tõdetud: "Mõned looduskirjel-
annaabi.ee 
