kelle tööpiirkonnas töötaja töötab või viimati töötas. Kui töötaja töötamise asukohta ei ole võimalik kindlaks määrata Tööinspektsiooni kohaliku asutuse tööpiirkonnaga, saadab töötervishoiuarst kutsehaiguse teatise Tööinspektsiooni kohalikule asutusele, kelle tööpiirkonnas asub tööandja. (2) Kui töötervishoiuarst tuvastab, et kutsehaigestumise põhjustasid töökeskkonna ohutegurid või töö laad töötamisel varasemate tööandjate juures, kannab ta kutsehaiguse teatisesse nende tööandjate nimed ja aadressid. Kritsel Ärm Tööõnnetused ja kutsehaigused (3) Töötervishoiuarst ei märgi kutsehaiguse diagnoosi tööandjale saadetavas eksemplaris. Kritsel Ärm Tööõnnetused ja kutsehaigused 9. Kutsehaigestumise registreerimine Tööandja registreerib kutsehaigestumised, näidates järgmised andmed: 1) töötaja ees- ja perekonnanimi;
lõike 6 alusel. Töötervishoiuarst teatab töötaja kutsehaigestumisest kirjalikult hiljemalt 5 päeva jooksul pärast haiguse diagnoosimist tööandjat, Tööinspektsiooni kohalikku asutust, kelle tööpiirkonnas töötaja töötab või viimati töötas, ja töötaja töötervishoiuarsti juurde suunanud arsti. Kui töötervishoiuarst tuvastab, et töötaja kutsehaigestumise võis põhjustada töötamine eelmiste tööandjate juures, kannab ta kutsehaigestumise teatisesse ka nende tööandjate nimed ja aadressid ning teavitab neid töötaja kutsehaigestumisest. Kutsehaigestumise uurimise eesmärk on välja selgitada kutsehaigestumise asjaolud ja põhjused ning kindlaks määrata abinõud samalaadse juhtumi kordumise vältimiseks. Kutsehaigestumise asjaolude ja põhjuste väljaselgitamiseks määratud kutsehaigestumise uurija: 1) kontrollib tööga seotud haigestumiste vältimiseks kasutusele võetud töökorraldus- ja
annaabi.ee 
