Barokk ja klassitsism
ainelised, heroiline poeetika.
Jean Racine(1639-1699) Dramaatik. Looming: klassitsistlik tragöödia. Eraeluintriigid,
psühholoogilised konfliktid. Tema hilisem teater lähtub enamasti Kreeka traagikute süzeedest.
Tragöödiates juhib tegelasi inimtahet väärav saatus. Aleksander Suur (1665) Andromache
(1667) Britannicus (1669) Iphigeneia Aulises ( 1674) Phaidra (1677) Vormiliselt on näidendid
kooskõlas klassitsistlike normidega. Ta toob teatirsse uuenenud vaatepunkti, tegelas ja
olukorrad. Ei idealiseeri oma tegelasi. Möllavadkires, elu reaalsed tungid ja tõukejõud.
Tegelaste hingeelu kujutamine on peen ja tundlik; tegelaste eneseanalüüs laieneb rohketes
monoloogides.
Tirso de Moline (1571-1648) Kirjutas näidendeid usuteemadel, oli munk ja vaimulik.
,,Kahtluse pärast hukka mõistetud" (1635) ,,Vaga Marta" (1636) ilmalik, mineviku ja
kaasaajaaineline teos. Tema teosed on psühholigiseeritud, tegelaste mõtte- ja tundevarjundid