Eesti suusaajalugu
Olümpiadebüüti ei saa sugugi ebaõnnestunuks lugeda. Kaariksoo sai 23.
koha maratonis ning 30. koha 18 km distantsil. Kaaristo oli ka sõjaeelse Eesti suusatamise
suurim täht, kelle töökusest räägiti legende. Kuid kelle tegelikud võimed jäid paraku
erinevatel põhjustel siiski lõpuni avanemata. 1938 võtsid Eesti sportlased Lahtis (Soome) osa
MM-võistlustest, kuid tulemused olid tagasihoidlikud. 1930-ndate keskel käivitatud
organisatsiooniline töö (märginormid, teatesuusatamised, Eesti Talimängud), hakkas Teise
maailmasõja eel esimesi tulemusi andma ning murdmaameeste kõrval hakkasid märku andma
suusahüppajad, kahevõistlejad ja mäesuusatajad. Normaalne areng katkes 1940. aastal alanud
okupatsiooni ning aasta hiljem Eesti pinnale jõudnud sõjategevusega. Sellega lõppes meie
suusaspordi esimene suur periood, mis pakkus rohkem kaotusevalu kui võidurõõmu.
Sõja- ja okupatsiooniaastail (1941 - 1944) Eestimaal suusatamist eriti ei harrastatud. Võõra