Mati Unt - analüüs
haaratakse etendusesse, kartmatus "haarata sarvist" klassikutel ning pakkuda välja oma
versiooni ja tänapäevast tõlgendust krestomaatilistele teostele (Undi Tammsaare ja
Shakespeare'i lavastused, Barthes'i analüüsid Racine'i kangelasest). Teatripraktika on
kindlasti mõlemale kirjamehele mõjunud ja see on kindlasti andnud nende kirjutamisele uue
mõõte, aga siiski tundub, et suur annus loomupärast artistlikkust, iseenesestmõistetavat ja
pretensioonitut teaterlikkust on igasse teosesse talletatud.
Lisaks nähtuste vaatlusele, nende "deshifreerimisele", püüavad nii Unt kui Barthes neid ise
kujundada, ühiskonda õpetada. Mõlema puhul on tuntav iseenese paigutamine
mütoloogiatesse, iseenda mütologiseerimine. Nii Mati Unt kui Roland Barthes on
kujundanud enesest universaalse nähtuse - välimus, liikumine, intervjuude andmine,
seisukohavõtud mistahes teemal ning aktiivne tegevus väga paljudes valdkondades on
annaabi.ee 
