V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
»
«Kas teie ei mõtle?
«Ah, harva. Mul on nii palju tegemist!... Mu jumal, küll oli ta kitsekene ilus!»
«Kas see mustlastüdruk kord teie elu ei päästnud?»
380
«Jah, kurat võtku, nii see oli küll.»
«Kuhu ta ometi on jäänud? Mis te temaga olete teinud?»
2
2
4
«Tõesti, ma ei tea. Vist poodi ta üles.» «Arvate?»
«Kindel ma just pole. Kui ma nägin, et asi poomiseks läks, lasksin ma jalga.»
«Nii palju siis teategi temast?»
«Oodake. Olen kuulnud, et ta olevat Jumalaema kirikusse varju pagenud ja seal olevat ta
kindlas kohas. Olen päris rõõmus selle üle, ainult ma pole kuidagi teada saanud, kas ka
kitsekene temaga koos ära pääses. See on kõik, mis ma temast tean.»
«Täiendan omalt poolt teie teadmisi,» hüüdis dom Claude, kelle seni tasane, aeglane ja
peaaegu kõlatu kõne mürisevaks muutus. «Jah, ta on tõepoolest Jumalaema kirikus paos.