Rahvuslik liikumine 19. sajandil
Esinesid üksnes meeskoorid. Segakooride kutsumist pidas Jannsen kõlblusvastaseks ja "ülimalt
ohtlikuks".
Eesti Ajalugu II Mati Laur, Ago Pajur, Tõnu Tannberg AVITA 1995
8. "Sakala" ja nn suurlõhe
1878. aastal sai Jakobson lõpuks kätte kauaoodatud loa oma ajalehe "Sakala" käimapanekuks.
Seda tervitasid enam-vähem kõik rahvusliku liikumse tegelased, kaasa arvatud Jakob Hurt.
Septembris ilmunud esimene number teateas, et tegemist on "poliitika, kirjanduse ja põllutöö
ajalehega". See oli esimene kord, kus eesti rahvuslik liikumine ennast valikult ja ühemõtteliselt
poliitikas kuulutas.
"Sakala" tõi uut elevust. Järgnevail aastail asutati rida uusi seltse ning rahakogumine
Aleksandrikooli jaoks võttis sisse uue hoo. "Sakalat" iseloomustas võitlev mõisnike-ja
kirikuvastane hoiak. Juba mõnekuulise ilmumisaja järel oli Jakobsonil kaelas rida kohtuasju ja
leht isegi suleti pooleks aastaks.
annaabi.ee 
