Loodusteduste teke
spekulatiivne, natuurfilosoofial põhinev looduse-ja inimesekäsitus. Nüüdistähenduseses
teadus sai alguse 17. Sajandil , kui levisid eksperimendil põhinev meetod, matemaatika
rakendamine ja analüütiline maailmakäsitus. Masinatootmise tekkides sai teaduse tootmist
aktiivselt suunavaks teadusteguriks, teaduste ideoloogial hakkasid määrama täppis-ja
loodusteadused ning nende maailmapildi taotlused tuginesid rakendusteadused. Teadusliku
maailmapildi teaotlused väljendusid kõige järjekindlamalt füüsikas.
Teadused uuemal ajal
20. Sajandi teisel poolel on teaduste ja tootmise kiirenevast arengust sugunenud
ohtude ( näiteks globaalprobleemide) teasutal hakatud enam tähtsustama humanitaar-ja
sotsiaalteadusi ning otsima teaduste arengu käsitlemisel õigeks teaduste kulmulatiivse arengu
kontseptsiooni, mille kohaselt uued teadmised lisanduvad vahetult vanadele. Seejärel muutus