Diskretsioon
üksikjuhtumile sobiv ja õiglane lahendus. Ta peab kõigepealt selgeks tegema, millist
eesmärki taotleb diskreditsioonivolitus ning millised on siin olulised momendid,
ning seejärel nende alusel hindama üksikjuhtumit, et teha vastav otsus. Siin
põimuvad nii otstarbekus kui ka õiglus.
MÄÄRATLEMATA ÕIGUSMÕISTE
Kui diskreditsioon kujutab endast õiguslike tagajärgede valikut
(otsustusdiskreditsioon, valikudiskreditsioon), siis määratlemata õigusmõiste on
teakoosseisu ja hindamise ruumi küsimus.
Üldjuhul on määratletud õigusmõistetel konkreetne materiaalne sisu. St normist
tulenevat normatiivset käsku on võimalik, sõltumata üksikjuhtumist, abstraktselt
määrtaleda ja täpsustada.
Määratlemata õisusmõisted nagu nt. „avalik huvi“, „head kombed“, „muu oht“
„oluline põhjsu“ jne. – neil puudub konkreetne mõõdetav sisu. Määratlemata
õigusmõiste vajab igal üksikjuhtumil eraldi otsustamist, seetõttu ei ole võimalik ka
annaabi.ee 
