Nüüdiskirjanduse tunnuseid
Möödunud sajandi esimese poole eksperimendid elustuvad mitmetes
uutes romaanides. Kõigepealt on täheldatud nn "ühe päeva romaanide" taastulemist. Üks
päev on teost raamiv kujund, millega mõõdetakse kogu elu ja terve maailma tähendust. Vrd.
Virginia Woolf "Mrs Dalloway" (1925) või James Joyce "Ulysses" (1922) ja Don DeLillo
"Cosmopolis" (2003). Teine modernistlikust poeetikast pärit võte on paljude vaatepunktide
kasutamine, kus lugu jutustatakse viie-kuue tegelase teadvusvoolude kaudu, mis kõik
omavahel ristuvad; samal ajal jääb "tõde" ikka ähmaseks ja lõpp avatuks. Vt nt Ali Smith
"Juhuslik" (2005).
c) realismi uus laine, "reaalsuse" jõuline sissetung ilukirjandusse, pöördumine fakti või
dokumentaalsuse poole. Üheks klassikaliseks märgiks selle puhul on (auto)biograafilise
elemendi järsk tõus ilukirjanduses. Ja veelgi laiemaks raamiks nt hiljutine elulugude ja
annaabi.ee 
