Mõtte mõttest
asjade kõik omadused peavad kokku langema, kuid mentaalsed seisundid ei lange
kõiges kokku füüsikaliste seisunditega.
Hilary Putnam (1926) pakub välja funktsionalismi. Erinevad ajuseisundid võivad
põhjustada samasugust käitumist. Vaimuseisundist peab mõtlema kui funktsionaalsest
seisundist, nii nagu arvutil. Aju on riistvara, teadvus on tarkvara. Kriitikud arvavad, et
see on ilus jutt, kuid ei selgita midagi.
Materialistlik vaimufilosoof Daniel Dennett (1942) lõi teadvusteooria, mis tugineb
teadvuse sisule, mitte vaimuseisunditele.
Teadvuses eksisteerivad meelelised kvaliteedid ehk kvaalid (nt punasus). Dennett taandab
kvaalid otsustuste sisule, mida tajuja väljendab. Nt. sinise tajumine on tegelikult
otsustus: see on sinine, on väär rääkida sinisuse kvaliteedist.
Tajutu pole midagi muud, kui tajuja selle kohta öelda suudab. Otsustusi korrigeeritakse
pidevalt ning pole ühtsest neurokeskust (aju uuringud väidavad sama). Erinevad
annaabi.ee 
