Eesti kunsti ajalugu
Eestis võib murranguks pidada esiteks seda, et lõpuks ometi
suudeti välja rabeleda ühekülgsest düsseldorfi ja Peterburi akadeemiate mõjuväljast ning
märgata muutusi Euroopa kunstis. Teiseks murranguliseks nähtuseks oli baltisaksa
kunstielust eraldi areneva eesti kunstielu tekkimine. Uusaegse kunstielu tähtsamateks
osadeks on näitusetegevus, muuseumid, kunstiharidus, kunstnike organiseerumine ja
kunstikriitika ning 19. ja 20.saj. vahetusel eesti seltskond teadvustaski kõigi nende
vajaduse ja asus neid looma.
Mõlemas murrangus olid juhtivad kaks kunstnikku Ants Laikmaa (1866 1943) ja
Kristjan Raud (1865 1943). Mõlemad kavatsesid esialgu käia sissetallatud teid. Laikmaa,
Läänemaa talupere kaheteistkümnes laps, tahtis minna Peterburi, kuid ei pääsenud
Kunstide Akadeemiasse ja hakkas unistama Düsseldorfist. 1891.a. sügisel alustas ta oma
legendaarset retke, mis algas tavapäraselt rongiga Tartust Riiga sõites, kuid edasi käis ta
annaabi.ee 
