näiteks need, kellel ei ole ema/isa, või nende vanemad joovad või on narkomaanid. Laps võib neist õppust võtta ja sattuda samale teele või veel hullemalegi. Kui perel on halb majanduslik seis, võivad lapsed hakata varastama ja muid kuritegevusi sooritama, samuti igasuguseid diile tegema, mille käigus võivad nad isegi surma saada. Teismeeas laps ei pruugi teadvustadagi endale, et ta on kuritegelikule teele sattunud, vaid arvabki, et asjad käivad nii. Paljud noorukid satuvad kuritegelikule teele ka nn. ,,valede" sõprade kaudu. Noorukid peaksid endale teadvustama, et enamus kurjategijaid tabatakse ning ka karistatakse. Noored ilmselt ei mõista, kui hull on vanglas enne, kui nad sinna ise satuvad. Kui nooruk tagajärgedele ei mõtle, on tal veel eriti lihtne igasugu kuritegevusi sooritada
Seda defineeritakse positiivse emotsionaalse seotusena, mis hõlmab vastastikust mõistmist ja toetust (Reis&Patrick 1996). Intiimsus areneb ajaga ja suhteliselt aeglaselt. Selle kujunemisele aitab kaasa eneseavamine, vastastikune toetus ja teise arusaamade kinnitamine. Sternberg (1988) arvab, et intiimsusel on nii manifestne kui ka latentne vorm. Õnnelikus suhtes see latentne vorm jätkab kasvamist, kusjuures inimesed ei pruugi sellest teadlikud olla. Inimene ei pruugi teadvustadagi seda kui tugevalt ta teisega seotud on. Seotuse tugevus võib ilmneda alles peale lahutust. Manifestne intiimsus on aga seotud oma tunnete väljendamisega teisele. Ka oma sügavate tunnete ilmutamine teise suhtes eeldab teatud aja kulgu, sobimatu on seda teha ilmselt esimesel kokkusaamisel. Ajapikku aga manifestne intiimsus suhetes väheneb, st et enam ei ilmutada teisele sedavõrd palju oma tundeid. Kirg. Suhete alguses on seksuaalkäitumine see, mis kutsub esile tugevaid
annaabi.ee 
