Põhjapõder
oma kutsumusele vastu seista. Tema psüühiline pinge oli liiga suur ja lõpuks oli ta
sunnitud oma saatusele vastu astuma. äamaaniks saamise esimeseks astmeks peeti
nn.lovesse langemist, mille kestel tulevane shamaan viibis erilises teadvusetust
meenutavas unetaolises olekus. Pärast tolise kogemuse läbielamist võis inimest
pidada juba shamaaniks, kuna ta oli tõenäoliselt viibinud teises, hingede maailmas.
Lovesse langemine ei olnud lihtsalt rahulik teadvusetaolek, vaid tihti üsna valuline
vaimses plaanis ja täis psüühilisi pingeid. Arvati et hinged põletasid ja rebisid selle
kestel tükkideks tulevase shamaani keha.
Pärast shamaani töövahendite, millede hulgast tähtsaimaks võiks pidada
shamaanitrummi, valimist ja nende sissepühitsusrituaali sooritamist sai shamaan
omale ühiskonnas juhi positsiooni. Tema tööülesannete hulka kuulus kõikide selliste
asjade tundmine ja sooritamin, mida tavaline surelik vajas, kuid millega ta hakkama