võimulolija tahtis. Külma sõja ajal oli tähtsal kohal sport. Spordivõidud pidid tõestama, et võitja riigil on parem poliitiline kord, mis seda soodustab. Erinevalt idablokist suudeti lääneriikides luua heaoluühiskond. Heaolu üheks näitajaks on hariduse kättesaadavus. NSV Liit muutus juhtvaks riigiks maailmas kõrgharidusega spetsialistide arvu poolest. Suurt tähelepanu pöörati Nõukogude Liidus relvastuse tootmisega seotud teadusvaldkondadele. I na maailmas saatis NSV Liit Maa orbiidile tehiskaaslase (1957) ja ka esimene inimene kosmoses oli Nõukogude kosmonaut Juri Gagarin (1961). Teaduse ja tehnika kiire areng tegi kultuuriväärtused kättesaadavaks kõikidele ühiskonnarühmadele. Sellega seoses hakati rääkima massikultuurist ehk n.-ö keskmise tarbija maitsele vastavast kultuurist. Kommunistlike diktatuuride varisemine 1980 aastate lõpul ja
Samas on palju kirjandust, mille keel ei ole kujundlik. Viimasel ajal räägitakse esteetilise funktsiooni ajaloolisusest. Kunst on see, mida teatud ajastu kunstiks nimetab. J. Muzakovski: iga ese võib osutuda esteetilise 1 funktsiooni kandjaks. Rahvakunst oli algselt praktilise, nüüd esteetilise väärtusega. Psühhoanalüütikud, sotsioloogid ja filosoofid leiavad, et kirjandus allub teistele teadusvaldkondadele. Kirjanduse autonoomsuse rõhutamiseks tõstetakse esile kirjanduse kriitilisus. N. Frye 1 järgi valitsevad igas ühiskonnas vabaduse ja pühendumuse tendentsid ning nendevahelises pingeväljas tekivadki kunst ja kirjandus, mis ühtlasi peavad seda pinget leevendama. Pühendumuslik alge on säilitav, konservatiivne, tsiviliseeriv, ebakriitiline, autoriteete tunnustav, lojaalsust tähtsustav. Inimene peab aktsepteerima oma kohta ühiskond. Seda alget sümboliseerivad kirik, riik ja ühiskond