Mõtte mõttest
paigutatakse sinna teispoolsus.
ARISTOTELES (384-322 eKr)
Aristotelese kohta lugege läbi peatükk Saarineni õpikust!
Ta töötas välja teaduslikkuse. Ta lõi bioloogia ja kirjanduskriitika. Uuendas moraali ja
ühiskonna õpetust. Arendas edasi füüsikat, keeleteadust, politoloogiat, ökonoomikat,
psühholoogiat, botaanikat, zooloogiat, õigusteadust, keemiat, astronoomiat ja
ajaloouurimist.
9
Talt pärineb üpris palju tänaseni kasutatavat teadusterminoloogiat. Ta süstematiseeris
loogika ning teda peetaksegi formaalse loogika rajajaks.
Aristotelese loogika annab reeglid, millised arutlused annavad tõestest eeldustest
paratamatult tõese järelduse, millised mitte. Loogika on töörist teiste teaduste jaoks (siit ka
loogikaalaste tööde hilisem koodnimetus: Organon.
Esimeses loengus antud filosoofia jaotus filosoofia = loogika + metafüüsika + eetika +
esteetika pärineb samuti Aristoteleselt
A nõustus Platoniga, et